Sisu:

  1. Mis on Montessori meetod ja kust see pärineb?
  2. Montessori meetod kodustes tingimustes

Montessori ideede järgi laste kasvatamise vastu on olnud palju huvi. Paljudes linnades on sellel meetodil põhinevate programmidega lasteaiad ja koolid. Milles täpselt Montessori meetod seisneb ja kuidas selle elemente oma kodus rakendada?

Mis on Montessori meetod ja kust see pärineb?

Tänaseni populaarse Montessori pedagoogilise meetodi taga seisab Itaalia arst ja pedagoog Maria Montessori. Ta ei pooldanud traditsioonilisi, laste distsipliinile ja absoluutsele kuulekusele tuginevaid kasvatus-hariduslikke meetodeid. Maria Montessori uskus, et selline lähenemine tekitab lastes õppimise suhtes vastumeelsust ja blokeerib nende loomulikku potentsiaali, seetõttu töötas ta välja oma pedagoogilised meetodid, mida ta seejärel enda poolt juhitud koolis rakendas. 

Montessori meetodi põhimõtted:

  • Individuaalne lähenemine – iga laps on erinev, areneb oma tempos, oma huvide ja vajadustega. 
  • Auhindade ja karistuste süsteemi puudumine – lastes tuleb stimuleerida maailma avastamise, õppimise ja enesekontrollimise sisemist vajadust.
  • Lapse subjektiivne, mitte objektiivne kohtlemine – lapsele tuleb anda võimalus enda üle ise otsustada, mis soodustab tema iseseisvuse arengut. Sellise lähenemise heaks näiteks on lubada lapsel ise otsustada, millist riietust ta soovib kanda ja isegi milliseid lasteriideid osta. 
  • Mängu läbi kõigi meeltega maailma uurimise võimaldamine ja õppimine – need on Montessori meetodi väga olulised aspektid. Nooremate laste haridus peab keskenduma praktilistele tegevustele.

See on ka põhjuseks, miks Montessori lasteaedades ja koolides on igas rühmas eri vanuses lapsed. Mitte sünniaeg ei määra, milliseid huvisid laps üles näitab ja kui kiiresti ta valitud teema kohta lisateavet vajab. 

Montessori meetod kodustes tingimustes

Tüdruk sorteerib värvilistesse taldrikutesse metsa sügisande

Montessori meetodi kohaste kasvatuslike põhimõtete rakendamine ei nõua suuri jõupingutusi ega suuri rahalisi kulutusi. Oluline on läheneda lapsele ja kohelda teda sisemise tarkuse, mängu kaudu individuaalse arengu ja õppimise vajadusega isiksusena. 

Montessori meetodis on väga oluline järgida lapse loomulikke instinkte – tema uudishimu maailma suhtes ja selle kogemise vajadust. Samuti on oluline mõista, et maailma tundmaõppimine saab toimuda praktiliste tegevuste ja mängu kaudu – eelkõige välitingimustes. Just seetõttu tasub koos lapsega aias, pargis ja metsas aega veeta ning valida loovust ja loomuliku uurimisvajaduse arenemist võimaldavad õuemänguasjad

Montessori meetodis pannakse suurt rõhku ka laste iseseisvusele, mida saab edendada, lubades lastel ise otsuseid teha, kuid kohustades neid ka teatud koduseid kohustusi täitma. Need tegevused tuleb kohandada vastavalt lapse võimalustele – kõige lihtsam on alustada väikelapsele õpetamisest, et kõik mänguasjad peavad oma kindlal kohal olema ja need tuleb pärast mängimist ära koristada. 

Montessori meetodite järgi kasvatatavate lastega kodus ära kuluvad esemed:

  • Kunstilised materjalid – Montessori meetod panustab laste loovuse stimuleerimisele ja see väljendub sageli just kunstilistes tegevustes. Käepärast tasub omada plastiliini, värve, kriiditahvlit ja muud liiki kunstimaterjale, mis aitavad lapsel kunstihuvi arendada. Oluline on aga see, et leiate need esemed hea hinnaga Pepco pakkumises.
  • Loomingulist tegevust võimaldavad materjalid – näiteks ehete valmistamise komplekt või ehitusklotsid. Nendega mängimine võib olla väga loominguline. 

Pepco infograafika Montessori mänguasjade kohta

Tegelikult pannakse Montessori meetodis sageli rõhku lastele endile iseseisvalt mänguasjade loomisele. Helmestega täidetud pudel võib olla suurepäraseks kõristiks ning värvide ja kujundite eristamise õppimist toetavad nii spetsiaalne sorteerija kui ka eri kujuga värvilised makaronid, mida saab segada ning seejärel sorteerida. 

Samuti leiate Pepco pakkumisest lastemänguasjade valmistamiseks vajalikud materjalid – oluline on, et need on odavad, kuid samas vastupidavad ja praktilised. Montessori kontseptsiooni kohaselt ei tähenda mäng mitte ainult puslede kokkupanemist või nukkude kammimist, vaid ka metsas üle lompide hüppamist või rannaliivale pulgaga joonistamist. Kui majas on vähem tüüpilisi mänguasju, ei tähenda see, et lapsel on vähe tegevust; pigem vastupidi – see võib tema loovust täiesti uues suunas stimuleerida. Asi ei seisa väikelapsele nukkude ja kaisulelude ostmise vältimises, vaid selles, et pakkuda lapsele suuremat valikut, mitmekesisust ning anda võimalus ise otsustada, mida ja millega ta mängida tahab.